FEE 2 (Fataalsed ehitised Eestis 2)

Räpina sadamas 04.06-30.06.2015

Fotod: Uku Põllumaa, Peeter Paasmäe, Tõnu Noorits

Meid ümbritsevate ehitiste hulgas on palju erinevaid objekte. Näitus on pilguheit fataalsetele ehitistele. Pilk on erinev, olenedes nii pilguheitja tegevusalast ja elukäsitlusest, kui ka pilguheitmiseks kasutatud abivahenditest. Peeter ja Tõnu pildistavad fotoaparaadiga ja Uku mobiiltelefoniga. Näituse märkobjektideks läbi ühe nädala on kohtuhooned ja vanglad. Näitus on mahukama ehitisteteemalise projekti jätkuetapp, mida eksponeeritakse Eesti erinevates paikades. Eelmise näituse “Fataalsed ehitised Eestis 1” märkobjektideks olid sünnitusmajad ja kabelid.

Lühidalt varem toimunud fotonäitusest:

1. ELAVAD EHITISED EESTIS toimus Eesti Kultuurkapitali toel 2003–2004 Narvas, Pärnus, Haapsalus ja Põlvas.

2. SURNUD EHITISED EESTIS toimus Eesti Kultuurkapitali toel 2010–2011 Tartus, Viljandis, Viimsis, Valgas ja Narvas.

3. FATAALSED EHITISED EESTIS 1 toimus Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Arhitektide Liidu toel 2013–2014 Rakveres, Tallinnas, Valgas, Haapsalus ja Tartus.

Ristitee

Püha õhtusöömaaeg ja Juuda suudlus. Sealt algas Kristuse Ristitee. Elutee. Sündis usk austada teisi ja iseennast. Usk oli sündinud, et surra uuestisünnis ristiteel. Neliteist peatust ristiteel märgivad Jeesuse eluteed sünnist surmani. Neliteist peatust ristiteel märgivad usu jõudu sünnist surmani igaühe eluteel. Neliteist peatust märgivad kõigi eluteed iga päev igas nädalas. Neliteist peatust ülestõusmiseni näitavad kõike seda, mis oli on ja jääb igavesest ajast igavesti.

Jeesus mõistetakse surma. Jeesus võtab risti oma õlale. Jeesus nõrkeb risti raskuse all. Jeesus kohtub oma kurva emaga. Siimon Küreenest kannab Jeesuse risti. Veronica annab Jeesusele higiräti. Jeesus nõrkeb teist korda risti raskuse all. Jeesus kohtab nutvaid naisi. Jeesus nõrkeb kolmandat korda risti raskuse all. Jeesusel rebitakse riided seljast. Jeesus lüüakse risti. Jeesus sureb ristil. Jeesus võetakse ristilt. Jeesus maetakse hauda.

Igaühel meist tuleb oma igapäevast leiba teenida ja risti kanda iga päev ja igal pool. Kergemat või raskemat. Sõltub usust endasse ja austusest teiste vastu. Inimloomusele omased edevus, kadedus ja kättemaksuiha ei välista austust teiste ega enese vastu. Ei saatus ega fataalsus fataalsetes ehitistes määra uuestisündi. Kohut mõistetakse elatud elu eest kõigi ülestõusmise pühal. Teadus teavitab meid kõiki sellest järgmisel moel.

Kõigi surnute ülestõusmine on kristluses, judaismis, islamis ja zoroastrismis esinev uskumus, mille kohaselt viimselpäeval tõusevad kõik surnud ellu ning nende üle hakatakse kohut mõistma. Nii paradiisi aia, Getsemani aia kui Kolgata vahel on igal inimesel oma ristitee. Igal oma koda, igal oma rist mida kanda.

Igal inimesel on sellel teel ristikandmiskaaslasteks oma ema, oma Siimon, oma Veronica, kes aitavad risti kanda ja enne ülestõusmist kanda koormat, mida nimetatakse elu edukusest sõltumatult teeks tähtede poole. Per aspera ad astra.

Ükski ehitis ei määra saatust. Saatus on saatuse äratundmine nagu roos on roos igal ajal kui ta on roos. Inimene on inimene igal ajal kui on inimene, nagu teavitab meil röövel Jeesuse kaheteistkümnendal peatusel elu ristiteel. Aga Jeesuse kõrval oli ristidel veel kaks röövlit. Üks vasakul ja teine paremal. Üks kurjategijatest teotas Jeesust ning ütles: “Eks sina ole Kristus? Päästa iseenast ja meid!” Teine kostis ja sõitles teda ja ütles: “Kas sinagi ei karda jumalat? Oled ju ise sama karistuse all. Meie küll õiguse poolest, kuna me saame kätte, mis teod on ära teeninud, aga tema ei ole teinud midagi ebakohast.” Ja kui Pilatuselt palusid juudid, et enne hingamispäeva purustataks poodute sääreluud siis sai tõeks kiri, mis Jeesuse kohta ütleb: “Tema luid ärgu murtagu”. Elu- ja ristiteel ei murta luid kõigil neil, kes iga päev ja iga tund ei ole teinud midagi ebakohast. Paradiisi aiast Getsemani aeda ja Kolgata mäele Ristitee on vaid viiv. Ükski koht ei ole kohatu ja mistahes kohas ei saa teha midagi ebakohatut, sest kui on koht siis on ka tegu. Ja iga elu ristitee on kohal ja kohalik. Iga päev ja iga tund. Carpe diemehk “püüa päeva!”

Talvo Pabut

Uku PÕLLUMAA

Sündinud 20.11.1962 Viljandis.

Õppinud Tartu 2. Keskkoolis 1970–1978.

Lõpetanud Nõo Keskkooli (1981) ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina (1986).

Alates 1977. a. osalenud 15 näitusel 2 riigis.

Töötanud arhitektina Eesti Projekti Tartu osakonnas (1986–1990).

Aastatel 1991–1996 ja 2000– tegutseb Arhitektibüroos Siim & Põllumaa.

Aastatel 1996–2000 Tartu linnaarhitekt.

Abielus, 3 poega ja 1 tütar.

uku@arhidee.ee

 

Peeter PAASMÄE

Sündinud 9.04.1963.

Kujundanud ajakirjandusväljaandeid (Favoriit, Postimees).

Hulgaliselt raamatuid, pälvinud mitmeid auhindu «Eesti 25 kaunima raamatu» konkursil.

Aastaraamatuid Riigikohtule ja Eesti Kaitseväele. Mahukaid koguteoseid Tartu Kunstimuuseumile ja Eesti Rahva Muuseumile. Hulgaliselt plakateid, katalooge jm trükiseid teatri-
etendustele, muusikaüritustele ja kunstinäitustele; CD ja DVD-plaate. Muuseuminäitusi Tartu Linnamuuseumis, Laulupeomuuseumis, Okupatsioonimuuseumis, Sõjamuuseumis, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis ja Rakvere muuseumis.

Isikunäitused 2003 (trükised ja fotod) ning 2015 (portreefotod) Tartus.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige.

peeterpaasmae@me.com

Tõnu NOORITS

Sündinud 17.08.1952 Tartus. Lõpetanud Tartu 5. Keskkooli (1970) ja Tartu Ülikooli bioloogina (1975). Ph. D (1984).

Alates 1980. a. osalenud 301 näitusel 38 riigis. 30 personaal- ja 15 grupinäitust nende hulgas näitused Austrias (Graz, 1990, 1992), Belgias (Antverpen, 1993), Itaalias (Parma, 1993), Prantsusmaal (Rambouillet, 1994), Saksamaal (Bielefeld, 1994), Rootsi (Göteborg, 1995), Lätis (Riia, 2003).

Võitnud rohkesti auhindu, nende hulgas 3 FIAP’i kuldmedalit, KTF kuldmedal («Venus» salongi võit 1987), PSA kuldmedal, NIEPCE medalid, Jaapani 1989. a. fotosalongi võitjamedal, kuldmedalid Austriast (Linz, 1999, 2000), jne. Tööd erakogudes Ameerikas, Austrias, Belgias, Itaalias, Eestis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes.

Töötanud teadlasena Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis (1975–1991). Alates 1992. a. tegelenud disaini- ja kunstiseltsis KYNA fotolavastuste, kujundamise ja kirjastamisega. Töötanud kaitseväe peastaabis avalike suhete ohvitserina.

Lahutatud, 2 tütart.

tonu.noorits@gmail.com

 

FEE2_Räpinas

 

Comments are closed